Majanduskasvu toetaks rohkem eksporti ja investeeringuid

Järgneb Tõnu Mertsina SKP kommentaar.

Statistikaamet jättis oma täpsustatud arvestustega neljanda kvartali majanduskasvu 0,7 protsendile aastases võrdluses, kuid sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kasv eelmise kvartali suhtes korrigeeriti allapoole, 0,9 protsendile (kiirhinnangus oli 1,2%). Eelmisel aastal aeglustus majanduskasv 1,1 protsendile (2014. aastal 2,9%).

Võrreldes detsembris avaldatud SKP numbritega, on statistikaamet vahepeal korrigeerinud möödunud aasta teise kvartali majanduskasvu allapoole ja kolmanda kvartali majanduskasvu ülespoole. Korrigeerimise põhjuseks on rahvamajanduse arvepidamise numbrite vastavusse viimine maksebilansiga. SKP mahukasvu aeglustumise ja hinnalanguse koosmõjul aeglustus möödunud aastane majanduse nominaalkasv ootuspäraselt 2,5 protsendile (2014. aastal nominaalkasv 5%).

Tegevusaladest pidurdas majanduskasvu möödunud aastal kõige enam ehituse ja transpordisektori lisandväärtuse vähenemine. Kuigi töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes aasta kokkuvõttes „vaid“ protsendi võrra, parandas selle tööstusharu üldpilti vaid esimese kvartali kasv, kuid sealt edasi lisandväärtuse langus süvenes. Töötleva tööstuse languse taga on nõrga välisnõudluse tõttu vähenenud eksport, kusjuures elektroonikatoodete tootmismahu ja väljaveo vähenemisel oli oluline mõju. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu taastumine sõltub sellest, kuidas paraneb välisnõudlus ja kui kiiresti taandub elektroonikatoodete tootmismahu langus.

Ehitussektori lisandväärtuse langus aasta teisel poolel süvenes, peamiseks põhjuseks taristuehituse ja hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde mahtude vähenemine. 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi. Peamiselt hooneehitustööde kasvu toel suurenes välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht möödunud aastal ligikaudu kolmandiku võrra. Ehituses peaks ka sel aastal jätkuma hoonete uusehituse kasv.

Transpordisektori lisandväärtus on vähenenud juba poolteist aastat järjest ning ka möödunud aastal oli languse taga vähenenud kaubamahtude tõttu peamiselt laondus ja veondust abistavad ehk väliskaubandusteenuseid pakkuvad tegevusalad. Transpordisektori lisandväärtuse paranemine sõltub kaubamahtude, sealhulgas transiitkaubamahtude suurenemisest, mis omakorda sõltub välisnõudluse paranemisest ja Venemaast.

Transiitkaubanduses on nafta- ja väetiste (peamiselt Venemaalt) ning konteinerite (peamiselt Venemaale) mahud juba niigi väga tugevas languses. Lähiajal siin tõenäoliselt olulist paranemist ei tule, kuid madala võrdlusbaasi tõttu võime näha languse taandumist.

Kaupade ja teenuste eksport vähenes möödunud aastal ligikaudu protsendi, import aga 2 protsendi võrra, kusjuures kaupade ekspordi- ja impordimahud olid languses, kuid teenustemahud suurenesid. Eriti korralikult kasvasid teenuste ekspordi- ja impordimahud aasta viimases kvartalis (vastavalt 2 ja 5%).

Kuigi meie põhistsenaariumi järgi Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal veidi paraneb, on nii maailma- kui ka Euroopa majandusolukorra halvenemise riskid viimastel kuudel suurenenud. Seega on suurenenud ka riskid, et välisnõudlus jääb veel lähiajal tagasihoidlikuks ning selle taastumine võib tulla aeglane. 

Majanduskasvu toetasid möödunud aastal tugevamalt põllumajanduse, jaekaubanduse, ITK sektori ning kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus. Jaekaubanduse kasvu toetas tugev netopalga reaalkasv ehk Eesti tarbijate ostujõu paranemine.

Eratarbimise kasv kiirenes möödunud aastal ootuspäraselt 5 protsendini. Kõige enam kiires möödunud aastal sisustuskaupade ja majapidamistarve ning ka vaba aja kaupade ja teenuste tarbimine. Seevastu pidurdas tarbimise kasvu kõige enam juba neli aastat languses olnud eluasemega seotud kulutused ja teist aasta järjest languses olnud kulutused alkohoolsetele jookidele ja tubakatoodetele.

Nii jaekaubanduse kui ka tervikuna eratarbimise kasvu taga on Eesti inimeste ostujõu kiire kasv. Seda on toetanud kiire palgakasv, tarbijahindade langus ning samuti ka tööjõu maksukoormuse alanemine. Sellel ja järgmisel aastal netopalga reaalkasv aeglustub, mis võib omakorda piirata tarbimise kasvu. Samas aitavad tarbimise järsemat langust pidurdada pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsiirete tõus.

Investeeringud vähenesid möödunud aastal ligikaudu 5%. Investeeringute langus möödunud aastal taandus. Neljandas kvartalis jäi investeeringute maht eelmise aastaga ligikaudu samale tasemele, kuid seda mõjutas peamiselt valitsemissektori investeeringute kasv transpordivahenditesse. Samuti kasvasid viimases kvartalis korralikult ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.

Seevastu ettevõtete investeeringute langus süvenes ning aasta kokkuvõttes vähenesid selle sektori investeeringud 9%. Domineerivalt kõige enam vähenesid möödunud aastal ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse. Positiivne on aga see, et masinate ja seadmete, ITK-seadmete ning teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute osakaal on ettevõtete investeeringute struktuuris viimastel aastatel tõusnud. Selliste investeeringute hoidmine ja suurendamine on toeks ettevõtetesektori tootlikkuse parandamisel.

Meie hinnangul peaksid investeeringud sel aastal tasapisi kasvama hakkama. Kasvu peaksid toetama valitsemissektori suuremad investeeringud EL fondidest ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Ettevõtetesektori investeeringute kasv sõltub välisnõudluse ja ettevõtjate kindlustunde paranemisest. Rahahind, ehk laenuintressimäärad, püsivad vähemalt veel lähema paari aasta jooksul väga madalal ning on toeks investeerimisel.